Atali Stahlman, psühhoterapeut Einar Lillo, laskeinstruktor Viimase aja uuringud kinnitavad, et võrreldes aastataguse ajaga on arvuliselt tõusnud nende inimeste arv, kelledel on erinevaid muresid ja pingeid tööstressist, kodustest asjadest või oma tervise pärast. Kui lihtsamate tööde tegijad muretsevad rohkem raha

Roger Trinquier (Modern Warfare) kirjutas juba 1961. aastal, et me uurime ikka veel visalt niisugust tüüpi sõda, mida enam ammu ei eksisteeri ja mida me mitte kunagi enam pidama ei hakka.Vaatamata muutunud jõujoontele mõtlemise ja tehnoloogiliste võimaluste vahel on paljude

Relvakandmisest – kultuur ja vastutus Rääkides relvakultuurist siis peame väga selgelt eristama euroopaliku relvakultuuri lätteid ameerikalikust lähenemisviisist. Kui esimene põhineb keskaegsel rüütlikultuuril ja pärast selle hääbumist on paljuski oma identiteedi kaotanud ja elab edasi tõdemuses, et relv on vaba mehe

Relvad ja laskekunst, nagu iga teinegi kunstiliik, põhineb filosoofial, kultuuril, oskustel ja vastutuselning nende ühiskondlikul koosmõjul. Peale relva ja selle kasutamisoskuste, on vaja kanda kasellega kaasnevat vastutust, kirjutab laskekonstruktor Einar Lillo. „Aeg liigestest on lahti, neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!“ Kes oleks võinud arvata,

Lojaalse ja seadusekuuleka kodaniku käes olev relv on oluline osa riigikaitselisest heidutusest. Seeon riigi ja kodaniku vahelise usaldussuhte, relvakäsitlemise ja enesedistsipliini element ningturvalise ühiskonna tunnus, kirjutab reservohvitser Einar Lillo hinnates kaks aastat tagasivalminud elanikkonnakaitse kontseptsiooni, kus pole poole sõnagagi mainitud tsiviilkäibes olevaidrelvi

Millega on tegemist? Kui öelda, et tegemist on practical-laskmisega siis jäävad paljud üllatunult jaküsivalt otsa vaatama – laskmine küll, aga mis see practical on? Mis eristab practical-laskmistklassikalistest laskedistsipliinidest?Practical-laskmine on ala, mida viljeletakse Eestis juba üle kümne aasta ning mis koondab

Relvade puhul on kultuur ja selle arendamine tunduvalt olulisem kui bürokraatlikud kirja pandud seadusepügalad, kirjutab reservohvitser ja laskesportlane Einar Lillo. Mäletan varasest lapsepõlvest oma esmakokkupuudet päris relvaga. Olin toona viie-kuueaastane ja valmistusin esimesse klassi minema. Minu isa, kes oli tehnikumis