Atali Stahlman, psühhoterapeut Einar Lillo, laskeinstruktor Viimase aja uuringud kinnitavad, et võrreldes aastataguse ajaga on arvuliselt tõusnud nende inimeste arv, kelledel on erinevaid muresid ja pingeid tööstressist, kodustest asjadest või oma tervise pärast. Kui lihtsamate tööde tegijad muretsevad rohkem raha ja tervise pärast, siis juhtide pinged ja stress on seotud sagedamini tööga. Stressiga toimetulekul eristatakse […]
Vaktsiin stressi vastu Read More »
Roger Trinquier (Modern Warfare) kirjutas juba 1961. aastal, et me uurime ikka veel visalt niisugust tüüpi sõda, mida enam ammu ei eksisteeri ja mida me mitte kunagi enam pidama ei hakka.Vaatamata muutunud jõujoontele mõtlemise ja tehnoloogiliste võimaluste vahel on paljude riikide relvajõududes praeguseni levinud seisukoht, et doktriin juhib tehnika arengut ja sellest lähtuvalt kujundatakse ka
Võidab see, kes laseb täpselt ja kellel on rohkem sõpru Read More »
Relvakandmisest – kultuur ja vastutus Rääkides relvakultuurist siis peame väga selgelt eristama euroopaliku relvakultuuri lätteid ameerikalikust lähenemisviisist. Kui esimene põhineb keskaegsel rüütlikultuuril ja pärast selle hääbumist on paljuski oma identiteedi kaotanud ja elab edasi tõdemuses, et relv on vaba mehe õigus siis kaasaegse ameerika relvakultuur pärineb Metsiku Lääne aegadest, mille keskmes on aksioom, et Jumal
Kuidas mitte kasutada relva Read More »
Relvad ja laskekunst, nagu iga teinegi kunstiliik, põhineb filosoofial, kultuuril, oskustel ja vastutuselning nende ühiskondlikul koosmõjul. Peale relva ja selle kasutamisoskuste, on vaja kanda kasellega kaasnevat vastutust, kirjutab laskekonstruktor Einar Lillo. „Aeg liigestest on lahti, neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!“ Kes oleks võinud arvata, et sügaval stagnatsiooniajal kõlanud Viiding-Hamleti karje on täna oluliseltaktuaalsem kui toona. Mis toimub inimestega? Miks
Relvaomanikud on kõrgema vastutuse kandjad Read More »
Lojaalse ja seadusekuuleka kodaniku käes olev relv on oluline osa riigikaitselisest heidutusest. Seeon riigi ja kodaniku vahelise usaldussuhte, relvakäsitlemise ja enesedistsipliini element ningturvalise ühiskonna tunnus, kirjutab reservohvitser Einar Lillo hinnates kaks aastat tagasivalminud elanikkonnakaitse kontseptsiooni, kus pole poole sõnagagi mainitud tsiviilkäibes olevaidrelvi ega nende tähendust elanikkonna kaitsel. Aiavärav sõideti hooga maha ja hoovi ramminud maasturist väljusid kaks
Relvastatud rahvas – oht või võimalus? Read More »
Millega on tegemist? Kui öelda, et tegemist on practical-laskmisega siis jäävad paljud üllatunult jaküsivalt otsa vaatama – laskmine küll, aga mis see practical on? Mis eristab practical-laskmistklassikalistest laskedistsipliinidest?Practical-laskmine on ala, mida viljeletakse Eestis juba üle kümne aasta ning mis koondab ametlikeklubide juures üle tuhande laskesportlase. Eraldi võisteldakse vastavalt käsirelva, vintraudse relva jasileraudse relva distsipliinides. Võistluskalender
TopGun lasketiir ja practical-laskmine – jõud, täpsus, kiirus Read More »
Relvade puhul on kultuur ja selle arendamine tunduvalt olulisem kui bürokraatlikud kirja pandud seadusepügalad, kirjutab reservohvitser ja laskesportlane Einar Lillo. Mäletan varasest lapsepõlvest oma esmakokkupuudet päris relvaga. Olin toona viie-kuueaastane ja valmistusin esimesse klassi minema. Minu isa, kes oli tehnikumis sõjalise õpetaja, koostas mulle kodukooli programmi. Lisaks tavapärasele matemaatikale ja lugemisele kuulus kavasse ka sõjandus
Mente et ferro – mõistuse ja mõõgaga Euroopa Liidu relvadirektiivist Read More »
